Uue hooga

Enne, kui uue aasta valudest ja võludest pajatama hakkan, räägin veel korra detsembri lõpust. Achtung! Sisaldab rohkelt kuusepuid ja Amelie’d 🙂     Nagu eelmises postituses mainisin, ei olnudki see pühade aeg nii keeruline, kui arvata võiks. Kooriga esinesime 23-ndal  ja 24-ndal kirikus Krippenspiel’iga (jõuluetendus/Jeesuse sünnilugu), mis oli nii ilus ja kananahka tekitav kogemus. Üldse seostatakse Saksamaal … Continue reading Uue hooga

Advertisements

Lebenkuchen, Lebkuchen oder Lebtkuchen

See jõuluaeg on ikka ja alati kole kiire, viimati kirjutasin novembris ja nüüd hakkame uuele aastale lähenema. Detsember pidavat see kõige nukram kuu olema, sest tavaliselt veedetakse perega palju aega koos ja minul on lisaks veel kõigil pereliikmetel detsembris sünnipäevad, aga olukord polegi nii hull kui ma kartsin. Muidugi  igatsen koduseid, aga see on selline … Continue reading Lebenkuchen, Lebkuchen oder Lebtkuchen

Tervis

Aeg lendab võluväel ja juba olen Saksamaal veetnud üle kolme kuu. Naljakas on mõelda, kui palju kodust kaugel elamine inimest muudab. Väärtusan nüüd teistsuguseid asju ja omadusi ning üha rohkem mõistan kui palju pere, sõbrad ja Eesti mulle tähendavad. Kõik siin Bonnis on ju tegelikult korras: perega saan läbi, koolis läheb hästi  ja sõbrad võtavad … Continue reading Tervis

Kultuurišokk, keel ja koduigatsus

  Kõik YFUkad, kes juhtuvad seda postitust lugema pööritavad praegu silmi ja mõtlevad, et kas sellest juba küllalt ei saa või - ei saa. Enamikes YFU infotundides ja orientatsioonitundides joonistati meile juuresolev ajajoon, mis peaks kujutama vahetusõpilase meeleolu ära oldud aja vältel. Istudes seal infotunnis sai ausalt natuke siiber sellest pidevast "hoidke alt kultuurišokk tuleb" … Continue reading Kultuurišokk, keel ja koduigatsus

Oh kooliaeg, oh kooliaeg

Tõde on see, et ma põgenesin rutiinist rutiini, ainult nüüd on see rutiin saksakeelne. Ikka ärkan hommikul kell seitse üles, söön hommikust, panen riide, lähen kooli, istun tundides ja ei saa midagi aru ning pärast tunde lähen koju tagasi (võibolla teepeal sõidan pagarikojast ka läbi). Erinevused koolis Tunnid kestavad 45 minuti asemel 95 minutit, vahetunnid … Continue reading Oh kooliaeg, oh kooliaeg

Hostpere ja muud loomad

Olen jõudnud oma lõppsihtkohta, Bonni. Vahetult enne rongist väljumist tundsin ennast esimest korda väga närvis. Istusime Elinaga (tema sõitis sama rongiga kusagile Frankfurdi kanti) vahekäigus minu kohvrite otsas, hoidsime kätest kinni ja lihtsalt värisesime. Mind valdas pere nähes nii palju erinevaid tundeid, et ma ei teadnud kas nutta või naerda.   Minu hostperre kuuluvad: ema … Continue reading Hostpere ja muud loomad

Auf Wiedersehen keelelaager!

Aeg ikka lendab, juba on keelelaager läbi! Kirjutan hetkel rongist, teel Bonni oma aastase vahetuspere juurde. Päris nukker on olla tegelikult, sest me saime teiste õpilastega nii hästi läbi ja minu hostpere oli lihtsalt super, seega kahju on nad kõik niimoodi maha jätta. Eestist lahkudes ei olnud ma kurb ega tundnud ärevust, sest teadsin, et … Continue reading Auf Wiedersehen keelelaager!

Vajab harjumist

Viimase kahe nädala jooksul olen tähendanud sakslaste elukorralduses mitmeid veidraid  harjumusi. Transport Bussijuhtidel on suva, kas lehvitad neile oma piletit või ei ning bussid käivad täiesti oma tuju järgi: neil küll on mingisugune sõiduplaan, aga sakslased isegi ei suvatse seda vaadata, kuna bussid niikuinii selle järgi ei sõida. Aga kui bussiga ei saa, saab autoga … Continue reading Vajab harjumist